Õhksoojuspump – kui palju see tegelikult elektrit tarbib ja kas sellega tasub kodu kütta?
Õhksoojuspump on viimastel aastatel muutunud Eestis üheks populaarsemaks kodu kütmise lahenduseks. Selle põhjuseks on suhteliselt lihtne paigaldus, võimalus vähendada elektrikütte kulusid ning mugav kasutamine. Lisaks saab paljusid seadmeid suvel kasutada ka kodu jahutamiseks.
Kuid enne õhksoojuspumba ostmist tekib tavaliselt üks oluline küsimus: kui palju õhksoojuspump tegelikult elektrit tarbib ja kui suure kokkuhoiu see annab?
Ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Elektrikulu sõltub maja suurusest, soojustusest, välistemperatuurist, soovitud sisetemperatuurist, seadme efektiivsusest ja isegi sellest, kuhu sise- ja välisosa paigaldatakse.
Õhksoojuspump ei tooda kogu soojust elektrist
Õhksoojuspumba üks suurimaid eeliseid tavalise elektriradiaatori või elektripõrandakütte ees seisneb selles, kuidas soojus saadakse. Tavaline elektriküte muudab elektrienergia sisuliselt otse soojuseks. Õhksoojuspump kasutab elektrit aga selleks, et transportida välisõhus leiduvat soojusenergiat tuppa. Seetõttu võib soojuspump anda ühe tarbitud kilovatt-tunni elektrienergia kohta mitu kilovatt-tundi soojusenergiat.
Soojuspumba efektiivsuse kirjeldamiseks kasutatakse muu hulgas näitajaid COP ja SCOP. COP näitab seadme efektiivsust konkreetsetes tingimustes, SCOP aga annab parema ettekujutuse seadme hooajalisest efektiivsusest. Näiteks SCOP 4 ei tähenda, et pump töötab igas olukorras täpselt neli korda efektiivsemalt kui elektriküte. Tegelik kasutegur muutub vastavalt temperatuurile ja töötingimustele.
Kui palju õhksoojuspump elektrit tarbib?
Kõige olulisem on mõista, et seadme nimivõimsus ei võrdu selle pideva elektritarbimisega. Tänapäevased inverteriga õhksoojuspumbad reguleerivad oma töövõimsust vastavalt sellele, kui palju soojust parasjagu vaja on.
Kui maja on saavutanud soovitud temperatuuri, võib pump töötada pikalt väikese võimsusega. Väga külma ilmaga peab seade seevastu oluliselt rohkem tööd tegema. Seetõttu võib sama õhksoojuspumba elektrikulu kahes sarnase suurusega majas olla täiesti erinev. Kõige rohkem mõjutavad tarbimist:
- hoone suurus;
- maja soojustus;
- akende ja uste soojapidavus;
- välistemperatuur;
- soovitud toatemperatuur;
- hoone planeering;
- õhksoojuspumba efektiivsus;
- seadme õige dimensioneerimine;
- paigalduskoht;
- teiste küttelahenduste kasutamine.
Näiteks hästi soojustatud 100-ruutmeetrise maja soojusvajadus võib olla märgatavalt väiksem kui sama suure vana ja renoveerimata maja oma. Seetõttu pole ainult ruutmeetrite põhjal võimalik elektrikulu täpselt prognoosida.
Lihtne näide õhksoojuspumba elektrikulu arvutamisest
Oletame lihtsustatud näitena, et maja vajab teatud perioodil 4000 kWh soojusenergiat. Kui kogu vajalik soojus toodetaks otsese elektriküttega, kuluks selleks ligikaudu 4000 kWh elektrit. Kui sama soojushulga tootmiseks kasutatava soojuspumba keskmine kasutegur oleks sel perioodil 4, oleks teoreetiline elektrivajadus: 4000 kWh ÷ 4 = 1000 kWh elektrit.
Kui elektrienergia lõplikuks hinnaks koos võrgutasude, maksude ja muude komponentidega arvestada näiteks 0,20 eurot kWh kohta, oleks:
- otsese elektrikütte kulu umbes 800 eurot;
- soojuspumba elektrikulu umbes 200 eurot.
Tegemist on teadlikult lihtsustatud arvutusega. Tegelikus elus muutuvad nii elektrihind, välistemperatuur kui ka soojuspumba kasutegur.
Miks suureneb elektrikulu külma ilmaga?
Õhksoojuspumba jaoks on kõige keerulisem aeg tavaliselt tugevate miinuskraadidega talvepäevad. Mida madalam on välisõhu temperatuur, seda keerulisem on sealt soojust ammutada. Samal ajal vajab maja külmema ilmaga rohkem kütmist. Seetõttu langeb külmaga soojuspumba efektiivsus ning suureneb elektritarbimine.
Arvestada tuleb ka välisosa sulatustsüklitega. Külma ja niiske ilmaga võib välisosale tekkida jää, mille eemaldamiseks käivitab seade automaatselt sulatusrežiimi. Selle ajal ei kasutata kogu energiat ruumide kütmiseks.
Just seetõttu tasub Eesti kliimasse õhksoojuspumpa valides vaadata mitte ainult reklaamitud maksimaalset küttevõimsust või kõrget COP-numbrit, vaid seadme võimekust töötada madalatel temperatuuridel.
Kas õhksoojuspumbaga saab kütta tervet maja?
Saab, kuid see sõltub majast. Õhksoojuspumba siseosa puhub sooja õhku ühte ruumi ning soojus peab sealt edasi teistesse ruumidesse liikuma. Avatud planeeringuga majas võib üks korralikult dimensioneeritud seade katta väga suure osa küttevajadusest.
Paljude väikeste tubade, mitme korruse ja suletud uste korral muutub soojuse ühtlane jaotumine keerulisemaks. Sellises majas võib olla vaja:
- rohkem kui ühte siseosa;
- täiendavat küttelahendust;
- paremini läbimõeldud õhu liikumist;
- või hoopis teist tüüpi soojuspumpa.
Seetõttu ei tohiks õhksoojuspumpa valida ainult põhimõttel, et tootja lubab seadmega kütta näiteks kuni 150 m² suurust pinda.
Millal annab õhksoojuspump kõige suurema kokkuhoiu?
Kõige lihtsam on kokkuhoidu märgata majas, mida varem köeti peamiselt otsese elektriga. Elektriradiaatorite või elektripõrandakütte puhul võib õhksoojuspump vähendada seda osa elektritarbimisest, mis kulub ruumide kütmiseks.
Kui maja kasutatakse näiteks ahju või kaminaga küttes, võib õhksoojuspump olla mugav täiendav küttelahendus. Pump saab hoida stabiilset temperatuuri ajal, mil keegi ahju ei küta. Majanduslik tasuvus sõltub seega väga palju sellest, millist küttesüsteemi soojuspump asendab.
Kas pump tasub ööseks välja lülitada?
Üldjuhul pole õhksoojuspumba pidev sisse- ja väljalülitamine kõige mõistlikum kasutusviis. Invertertehnoloogiaga pump on loodud töötama pikaajaliselt ning reguleerima ise vajalikku võimsust. Kui maja lastakse väga külmaks ja hiljem üritatakse kiiresti uuesti üles kütta, peab seade mõnda aega töötama suure võimsusega.
Mõõdukas temperatuuri alandamine võib olla mõistlik, kuid suuri temperatuurikõikumisi pole tavaliselt vaja tekitada. Sama kehtib soovitud sisetemperatuuri kohta. Iga lisakraad tähendab suuremat soojusvajadust ning seega ka suuremat energiakulu.
Õige paigaldus mõjutab samuti elektrikulu
Isegi väga hea õhksoojuspump ei pruugi töötada efektiivselt, kui selle asukoht on halvasti valitud. Siseosa peaks paiknema kohas, kust soe õhk pääseb võimalikult vabalt ruumidesse liikuma. Välisosa puhul tuleb arvestada õhu liikumise, lume, jää, sulatusvee ja hooldusvõimalusega.
Oluline on ka seadme võimsuse õige valik. Liiga väikese võimsusega pump peab külma ilmaga pidevalt maksimumil töötama ning ei pruugi maja ära kütta. Ebamõistlikult suur seade pole samuti automaatselt parim lahendus. Seetõttu tasub enne ostmist hinnata hoone tegelikku soojusvajadust, mitte lähtuda ainult maja ruutmeetritest.
Kuidas õhksoojuspumba elektrikulu vähendada?
Kõige suuremat mõju ei pruugi anda mõni nutikas seadistus, vaid maja enda energiatõhusus. Kui soe pääseb halvasti soojustatud lae, seinte, akende või uste kaudu kiiresti välja, peab iga küttesüsteem selle kaotuse kompenseerima. Õhksoojuspumba puhul tasub lisaks:
- hoida filtrid puhtad;
- vältida siseosa õhuvoolu takistamist;
- kasutada mõistlikku sisetemperatuuri;
- lasta seadmel töötada võimalikult stabiilselt;
- jälgida välisosa seisukorda;
- teha tootja soovitatud hooldust.
Määrdunud filtrid ja takistatud õhuvool võivad vähendada seadme efektiivsust.
Kas õhksoojuspump tasub end ära?
Paljudes Eesti kodudes küll, kuid universaalset tasuvusaega ei ole võimalik välja tuua. Kõige atraktiivsem on õhksoojuspump tavaliselt juhul, kui otsitakse suhteliselt väikese alginvesteeringuga võimalust vähendada otsese elektrikütte kasutamist. Lisaväärtuseks on jahutusvõimalus. Kuumadel suvepäevadel saab sama seadmega ruume jahutada, mistõttu täidab see sisuliselt ka konditsioneeri ülesannet. Samas ei tasu õhksoojuspumpa käsitleda imelahendusena. Vanas ja halvasti soojustatud majas võib energiakulu jääda suureks ka väga efektiivse kütteseadmega.
Enne ostmist tasub vaadata kogu maja, mitte ainult pumpa
Õhksoojuspumba valimisel on lihtne keskenduda seadmete hindadele ja tehnilistele näitajatele. Tegelikult algab hea küttelahendus maja enda hindamisest. Kui suur on hoone tegelik soojusvajadus? Kui hästi liigub õhk ruumide vahel? Milline küttesüsteem on juba olemas? Kui palju energiat kulus eelmistel talvedel?
Alles nendele küsimustele vastates saab hinnata, millise võimsusega õhksoojuspump sobib ja kui suure osa maja kütmisest võiks sellele usaldada.
Õigesti valitud ja paigaldatud õhksoojuspump võib olla Eesti kliimas väga efektiivne küttelahendus ning vähendada märgatavalt otsese elektrikütte vajadust. Kõige suurem kokkuhoid sünnib aga siis, kui efektiivne kütteseade töötab koos hästi soojustatud ja energiatõhusa majaga.
Allikas: Buller Meedia Pilt: Shutterstock