lgav küttehooaeg võib kujuneda paljude Eesti perede jaoks tõsiseks rahaliseks proovikiviks. Norstati küsitluse järgi peab 71 protsenti Eesti inimestest küttearvete tasumiseks oma muid kulutusi vähendama või neist loobuma. Enam kui veerand vastanutest peab kokku hoidma isegi toidu ja ravimite arvelt.
Kodu kütmine on üks neist kuludest, mida Eesti kliimas pole võimalik lihtsalt ära jätta. Kui suuremaid oste saab edasi lükata ja meelelahutusele vähem kulutada, siis eluruumide soojana hoidmine on külmal ajal vältimatu. Seetõttu võivad küttearvete muutused mõjutada märksa rohkemat kui üksnes koduga seotud väljaminekuid.
Uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusest selgub, et vaid 26 protsenti Eesti vastanutest hindab oma rahalist olukorda piisavalt heaks, et tasuda algava küttehooaja arved raskusteta. Ülejäänute seas on palju neid, kes peavad talviste kuludega toimetulekuks tegema muudatusi oma igapäevases tarbimises.
Esimesena kärbitakse vaba aja kulutusi, seejärel esmavajadusi
Kõige tavalisem viis küttearvete jaoks raha leida on loobuda kulutustest, mida ei peeta hädavajalikuks. Küsitluse järgi peab 39 protsenti Eesti vastanutest vähendama mugavuskulusid. See võib tähendada harvemaid kultuuriürituste külastusi, reisimisest loobumist või suuremate ostude edasilükkamist. Märksa keerulisem on nende inimeste olukord, kellel pole võimalik üksnes vaba aja kulutuste arvelt piisavalt kokku hoida.
Koguni 27 protsenti vastanutest tunnistab, et küttearvete tasumiseks tuleb vähendada olulisi igapäevaseid väljaminekuid, sealhulgas toidu ja ravimite ostmiseks mõeldud raha. Veel viis protsenti peab tõenäoliseks, et ei suuda talviseid küttearveid üldse tasuda. Need tulemused näitavad, et märkimisväärse osa inimeste jaoks ei tähenda kallim küttehooaeg enam lihtsalt ebamugavaid valikuid. Küsimus on selles, kuidas jagada piiratud sissetulek mitme vältimatu vajaduse vahel.
Eestis on küttearvetega seotud mure suurem kui naaberriikides
Norstati küsitlus viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis ning tulemused võimaldavad võrrelda inimeste hinnanguid oma rahalisele toimetulekule. Eesti paistab võrdluses silma suurema ebakindlusega. Kui Eestis peab 32 protsenti vastanutest tõenäoliseks, et nad ei suuda küttearveid tasuda või peavad selleks vähendama olulisi igapäevakulusid, siis Lätis on sama näitaja 27 ja Leedus 26 protsenti. Samuti on Eestis kõige vähem neid, kes hindavad küttearvete tasumist probleemivabaks.
| Näitaja | Eesti | Läti | Leedu |
|---|---|---|---|
| Suudab küttearved tasuda raskusteta | 26% | 28% | 35% |
| Peab vähendama olulisi igapäevakulusid või ei suuda tõenäoliselt arveid tasuda | 32% | 27% | 26% |
Allikas: Norstati küsitlus.
Kuigi tulemused näitavad Eesti vastanute suuremat rahalist muret, ei saa nende põhjal järeldada, et Eestis oleks kütmine tingimata kallim kui Lätis või Leedus. Küsitlus mõõdab inimeste hinnanguid oma maksevõimele, mida mõjutavad lisaks energiahindadele ka sissetulekud, muud kohustused ja leibkonna kulude struktuur.
Talve kõige kallim kuu võib pere eelarve tasakaalust välja viia
Küttehooaja kulude hindamisel võib keskmine kuuarve anda eksitava ettekujutuse. Sügise alguses on küttevajadus tavaliselt väiksem, kuid külmematel talvekuudel võivad arved märgatavalt suureneda. Sageli kujuneb üheks kulukamaks kuuks jaanuar, mil madalad temperatuurid suurendavad hoonete energiavajadust.
Just siis võivad kokku langeda mitmed suuremad väljaminekud. Lisaks küttele tuleb tasuda elektri, vee ja teiste kommunaalteenuste eest. Samal ajal võivad lisanduda talveriiete ostmine, autoremont või ootamatud tervisekulud.
Kui pere tavapärane eelarve on juba pingeline, võib üks tavalisest kallim kuu tähendada vajadust kasutada sääste, lükata mõni makse edasi või vähendada muid kulutusi. Eriti keeruliseks võib olukord kujuneda leibkondades, kellel puudub rahaline reserv ootamatute väljaminekute katmiseks.
Energia hinnatõus suurendab survet kodukuludele
Kütteperioodile minnakse vastu olukorras, kus mitmed eluasemega seotud hinnad on aastaga märgatavalt tõusnud. Statistikaameti septembri andmetel kallinesid eluasemega seotud hinnad aastaga 7,4 protsenti. Elektri hind tõusis sama ajaga 6,1 protsenti, torugaasi hind 44,5 protsenti ning puitkütuse hind 10,6 protsenti.
Erinevate küttelahenduste kasutajaid mõjutavad hinnamuutused erinevalt. Gaasiküttega majapidamiste kulud sõltuvad muu hulgas gaasi hinnast, elektrikütte kasutajatel on oluline elektri hind ning ahju- või katlaküttega kodudes mängib suuremat rolli küttepuidu või muu tahkekütuse maksumus.
Samas ei sõltu lõplik küttearve ainult energia hinnast. Olulised on ka hoone soojapidavus, küttesüsteemi efektiivsus, köetava pinna suurus ja elanike tarbimisharjumused. Elektrihinna kujunemist mõjutavad talvel lisaks ilmastikule gaasi hind, taastuvenergia toodang ja ühendused Põhjamaade elektrituruga.
Kuigi mitmed Euroopa ilmaprognoosid on viidanud keskmisest pehmema talve võimalusele, võivad ka üksikud külmad nädalad energiatarbimist ja sellega kaasnevaid kulusid kiiresti suurendada.
Küttearve pole ainus koduga seotud rahaline kohustus
Paljudele koduomanikele lisanduvad kommunaalarvetele igakuised laenu- või liisingumaksed. Oktoobri alguses oli kuue kuu euribor ligi kolme protsendi juures. Muutuva intressimääraga kodulaenude puhul sõltub igakuine makse muu hulgas sellest, millal toimub järgmine intressimäära ülevaatamine.
Kui laenumakse suureneb samal ajal küttekuludega, võib see leibkonna eelarvele lisasurvet avaldada. Samas ei tähenda intressimäära muutumine automaatselt makse suurenemist, sest tulemus sõltub varasemast intressitasemest ja laenutingimustest. Seetõttu tuleb talviste kodukulude hindamisel arvestada kõigi püsikohustustega, mitte ainult küttearvega.
Kuidas valmistuda talvisteks kuludeks?
Küttekulude täpset suurust on keeruline ette ennustada, kuid varasemate arvete põhjal saab hinnata, millise väljaminekuga tuleks vähemalt arvestada. Hea lähtepunkt on eelmise talve kõige kallim kuu. Kui selle perioodi kommunaalarved olid tavapärasest märgatavalt suuremad, tasub võimaluse korral sarnaseks olukorraks juba sügisel valmistuda. Eelkõige võiks tähelepanu pöörata järgmisele:
- Vaata üle eelmise talve arved. Kõige kallima kuu väljaminekud annavad parema ettekujutuse võimalikust rahavajadusest kui aasta keskmine.
- Arvesta kõigi püsikuludega. Lisaks küttele tuleb eelarvesse mahutada elekter, vesi, laenud, transport ja igapäevased ostud.
- Kogu võimaluse korral rahalist puhvrit. Isegi väiksem reserv aitab vältida olukorda, kus ootamatu arve tõttu tuleb loobuda hädavajalikest kulutustest.
- Kontrolli kodu soojapidavust. Akende ja uste tihendid, küttesüsteemi seadistus ning mõistlik sisetemperatuur võivad aidata tarbimist vähendada.
- Ära lükka võimalikke makseraskusi viimasele hetkele. Kui on näha, et mõne arve tasumine võib osutuda keeruliseks, tasub maksevõimalusi teenusepakkujaga varakult arutada.
Kõiki energiakulusid ei ole võimalik kontrollida. Küll aga võib teadlik planeerimine aidata vältida olukorda, kus mitu suuremat väljaminekut saabuvad korraga täiesti ootamatult.
Küttehooaja tegelik hind peegeldub inimeste igapäevaelus
Küttearvete mõju ei piirdu sellega, kui palju maksab ühe ruutmeetri soojana hoidmine või milline on elektri börsihind. Paljude perede jaoks tähendab suurem kommunaalarve otsust, millised muud kulutused tuleb edasi lükata või millest sootuks loobuda.
Norstati küsitluse tulemused osutavad, et Eestis on selliste valikute ees suur osa inimestest. Eriti murettekitav on nende vastanute osakaal, kes peavad küttearvete tasumiseks vähendama toidu- ja ravimikulusid või kardavad, et ei suuda arveid üldse maksta. See näitab, et küttehooaja majanduslikku mõju ei saa hinnata üksnes energiahindade põhjal. Sama oluline on inimeste tegelik võimekus nende kuludega toime tulla.
Artikkel põhineb uuringufirma Norstat läbi viidud küsitlusel, mille käigus küsitleti igas Balti riigis 1000 inimest. Uuringu tellis Citadele pank. Artiklis on kasutatud ka Statistikaameti septembri hinnamuutuste andmeid.ste andmetel.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
