Eelmise aasta statistika kohaselt võetakse ligi pool kodulaenudest koos kaastaotlejaga (alikas Luminor). Kuigi ühine laen suurendab laenuvõimekust ja võimaldab soetada kallima kodu, tekib lahkumineku korral küsimus, kuidas ühise kohustusega edasi toimida. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, millised on lahendused ja mida sealjuures arvestada.
„Meie eelmise aasta andmete kohaselt võetakse 47% kodulaenudest koos kaastaotlejaga. Kahe inimese ühine sissetulek võimaldab märkimisväärselt suuremat laenusummat kui üksi laenu võttes. Näiteks kahe keskmist palka teeniva inimese maksimaalne laenuvõimekus on koos laenu võttes ligikaudu 285 000 eurot, mis võimaldab osta uue korteri igasse Eesti linnaossa või ka maja eri piirkondades,“ sõnas Kikas.
Samas ei kesta kõik kooselud igavesti ning lahkumineku korral ei soovita enamasti laenu koos teenindama jääda. „Pank ei sekku inimeste omavahelistesse suhetesse ega vaidlustesse. Esmalt peavad osapooled jõudma kokkuleppele, kas iseseisvalt või vajadusel kohtu kaudu. Panga roll on hinnata laenu ja tagatisega seotud võimalusi vastavalt kokkulepitud plaanile,“ selgitas ta.
Üks levinumaid lahendusi on olukord, kus üks laenuvõtjatest ostab teise välja ja jätkab laenu teenindamist üksi. Selleks tuleb muuta laenulepingut ning eemaldada üks osapool lepingust, kuid eelduseks on, et alles jääva laenuvõtja maksevõime on piisav. „Sageli soovitakse sellises olukorras ka laenusummat veidi suurendada, et kompenseerida lepingust väljuvale osapoolele tema senine panus. Kui kliendi maksevõime seda võimaldab, saab pank sellise lahenduse puhul kaasa aidata,“ ütles Kikas.
Kui aga kummagi osapoole sissetulek ei võimalda laenu üksi teenindada, tuleb tavaliselt kinnisvara maha müüa. Müügist saadud rahaga tasutakse esmalt laen ning ülejäänud summa jagatakse osapoolte vahel vastavalt nende kokkuleppele. Kikas nentis, et pank ei määra, kuidas ülejääk jaguneb, see on kahe osapoole omavaheline kokkulepe.
Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul ei ole võimalik ühte laenuvõtjat lepingust eemaldada ühepoolselt. „Kui üks osapool soovib laenust väljuda, peab teine sellega nõustuma ning pank peab olema kindel, et alles jääv laenuvõtja suudab kohustust teenindada. Me ei saa panna inimest olukorda, kus talle jääb kohustus, mida ta ei jaksa täita,“ rõhutas ta.
Eksperdi sõnul tasub kodu ostmisel mõelda pikemale perspektiivile. „Koos laenu võtmine suurendab küll ostuvõimekust, kuid partnerita inimesed ei peaks sellele lootma – üksi soetatud kinnisvara annab hilisemate tehingute puhul partneriga oluliselt rohkem paindlikkust.“
„Iseseisvalt ostetud kinnisvara omamine võib pakkuda paarile ka tulevikus paindlikke võimalusi. Näiteks kui inimene on varem üksi elamispinna ostnud ja hiljem partneriga ühise kodu soetanud, jäetakse esimene kinnisvara sageli alles ning antakse üürile või kasutatakse uue laenu lisatagatisena. Kui olemasolevat kinnisvara ei ole võimalik alles jätta, siis selle müügist saab üldiselt olulise osa uue laenu omafinantseeringust,“ lisas Kikas.
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Pixabay
