Kohalikud ja rahvusvahelised eksperdid pakuvad kolmapäeval Tallinnas rahvusvahelisel arhitektuurikonverentsil lahendusi, mis võiksid leevendada eluaseme kättesaadavuse kriisi Eestis.
Konverentsil „Kallis kodu“ osalevad Hollandi, Soome, Belgia, Serbia, Saksamaa ja Eesti eksperdid. Viimase kümne aastaga suurenes lõhe koduomandi kättesaadavuses Eestis noorema ja vanema põlvkonna vahel 10 protsenti ning 2010. ja 2020. aasta võrdluses tõusid Eestis eluaseme ostu- ja rendihinnad Euroopa riikidest enim.
Konverentsi ühe esineja, Eesti inimgeograafi ja Tartu ülikooli linnageograafia kaasprofessori Anneli Kähriku uuringust selgub, et Eestis, eriti Tallinnas valitseb eluaseme taskukohasuse kriis, mille põhjuseks on peamiselt eluaseme finantseerimise keerukus, valitsuse sotsiaalpoliitika ning taskukohase eluaseme pakkumise vähenemine.
Nimetatud tegurid on kasvatanud ebavõrdsusust eluaseme kättesaadavuses. Koduomanike osakaal kogu elanikkonnas on langenud 83,4 protsendilt 2010. aastal 75,1 protsendini 2020. aastal, üürnike osakaal kasvas samal ajal 16,6 protsendilt 24,9 protsendini. “Eluaseme valdkonnas on toimumas fundamentaalsed muutused: liigume läänelike mudelite suunas, kuid peaksime vältima teiste varasemaid vigu – ära hoidma ühiskondlikku kihistumist ja sellega seotud ruumilist segregeerumist,” ütles Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader.
Kodu kättesaadavus mõjutab kõige enam noori. Kui 2010. aastal elas üüripindadel kolmandik noori, siis 2020. aastal iga teine. Aastatel 2010-2020 suurenes lõhe koduomandi kättesaadavuse tasemes noorema vanuserühma ja vanema põlvkonna vahel 10 protsenti. Oma kodu ostmisvõimaluste vähenemine tähendab, et noored peavad kauem lootma üürikorterile ning unistus oma kodust lükkub paljudel noortel edasi.
“Kodude kättesaamatuks muutumine ei ole enam pelgalt vähekindlustatud elanikkonna mure, vaid laiaulatuslikum probleem. Eluasemete hindade tõus keskustes on suuresti mõjutatud sellest, et nõudlus ületab pakkumise. Eluaseme kaubastumine, kodude investeeringuks ostmine süvendab sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, mistõttu muutub ka keskmise palgaga inimesele tema vajadustele vastava kodu leidmine vaid unistuseks,” sõnas Ader.
Valitsuse koalitsioonileppes sõnastatud eesmärgi “Käivitame kodude loomist soodustava programmi” punktid annavad Aderi sõnul hea aluse Eestis eluasemestrateegia loomiseks ja toetavad laiaulatuslikule probleemile mitmekesiste vastuste otsimist. “Lahendus eeldab, et teame selgelt ja tõenduspõhiselt, milline on praegune olukord ja kus on kitsaskohad, ainult siis jõuame eluasemepoliitikas hästi toimiva lahenduseni. Esmalt on oluline, et riigil oleks selles osas selge vaade ehk eluasemestrateegia,“ lisas Ader.
Konverentsi “Kallis kodu” avab visionäär, arhitekt ja partner Reinier de Graaf tuntud Hollandi päritolu OMA arhitektuuribüroost. Eesti konteksti juhatab sisse Tartu ülikooli professor Anneli Kährik. Sellele baasile laotuvad ideed üle Euroopa: Belgia-Rumeenia arhitekt Oana Bogdan selgitab Brüsselis endistesse büroohoonetesse rajatud elumajade käekäiku. Katharina Bayer avab Viini ühistuarenduste protsesse. Sanna Meriläinen põhjendab Helsingi eluasemepoliitika lähtekohti ja esitleb selle tulemusi. Ana Filipović räägib Berliini näidetest ning Ana Džokić elamuühistutest üle Euroopa.
Tallinna eluasemevisiooni tutvustab Tallinna linnavalitsuse detailplaneeringute teenistuse juht Kristi Grišakov. Kliimaministeeriumi poolt esitleb riigi vaadet eluasemekriisile ehituse- ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae, misjärel saavad sõna riigi üürimajade programmis osalenud omavalitsused. Päeva võtab kokku arendajate refleksioon esitatud ideedele – kas lahendus on käeulatuses või on selleni veel pikk tee minna?
Allikas: BNS via Buller Meedia Pilt: Shutterstock
